Stairway to heaven or highway to hell?

Lugesin just hea portsu vanu blogisissekandeid ja pean tunnistama,et nii hea oli,meelde tuletada igasuguseid pisikesi detaile,mis olid juba ununenud või siis just rahulolevalt ohata,et kõik need probleemid või raskused,mis olid,ei tähenda praeguseks enam midagi.See on tõsi,et alati peab mõtlema
''will it matter a year from now?'' stiilis.
Anyways,kooliaasta algab taaskord ja ei saa öelda,et ma seda just hullupööra ootaksin.Sellel erialal,mida õpin ei ole iseenesest midagi viga ja eks ta ole kasulik kah.Mulle ta kahjuks midagi ei paku.Ma tahaksin tegeleda millegi loomingulisemaga.Enamus inimesi,kes minuga tuttavaks saavad küsivad mult varem või hiljem küsimuse:,,Ooota,aga miks sa ei näitle?'' või,et ,,Kas sa lavakasse pole tahtnud proovida?'' või siis ,,Inglise keelt?!? wat,ma poleks seda küll arvanud...ja meeldib ka endale vä?''.Eks need ole õigustatud küsimused kah,sest ma olen juba selline esineja tüüp(kui tunnen ennast seltskonnas mugavalt),meeldib kohutavalt seltsida ja seegi meeldib kui kõigil on lõbus ja kui teistel on minuga hea.Võib-olla ma tahaksingi näitlejaks saada,aga millest puudu jääb on eneseusk.See on mulle mitmes kohas tulnud määravaks teguriks,mis mind tagasi hoiab.Ma tahan kõike rohkem,värvilisemalt,suuremalt,intensiivsemalt,ELULISEMALT.Katsun see aasta rohkem teha,näha,olla,tunnetada,iseendast maksimumi anda.
Elukoht on mul muutunud,korterikaaslane on ka teine,aga siiski Jane nimeline.Elama hakkan ma südalinnas,paarsada meetrit Virust.Olen asukohaga väga rahul.
Tunnen,et siia hommikusse sai deepi juttu liiga palju ja hetkel tõmbangi otsad kokku,lisan veel 2 linki videotele/lauludele,millest sõltuvuses praegu olen.

E.

http://www.youtube.com/watch?v=tFoFtIqvkGE&feature=g-all-u

http://www.youtube.com/watch?v=yFTvbcNhEgc