Ausalt,ma ei taha suusatama minna homme.Juba praegu käib värin üle.Õues on niinii külm ja jube mõelda sellest suusatamisest ja oleks siis asi ainult selles,et ma ei viitsiks või muu selline,aga fakt on selles,et palermo on mu kesklinnast ikka sitaks kaugel,unustamata tõsiasja,et SUUSATAMINE is NOT my thing,really.Aga nohh,ära peab käima.
Ma hakkasin mõtlema kevadele.See on see,kui ärkad hommikul ja päike paitab nägu,või siis on selline mõnus pimedus veel õues,mis pole absoluutselt selline pimedus nagu praegu,vaid selline hämarus.Väljas ei ole üldse sellist libedat,külma katet maapeal vaid mõnus päikesekäes soojenev asfalt ja erkroheline rohi.See karge õhk,milles on tunda kevadet ja teadmine,et koolipäeva möödudes tuleb päike üha enam välja ja koju minnes on nii soe ja hea.Isegi vihma tahaks,seda sooja vihma.Tahaks istuda kuskil pargis sõpradega ja rääkida juttu,naerda,lihtsalt oleskleda.Õhtud on eriti lummavad,eriti,kui soe on.Saab olla väljas tunde ja lihtsalt nautida olemas olemist.
Talv on ilus,maagiline ja sügise lõpus alati ootan seda,ma kindlasti ei vihka talve,aga see külm ja tuul ja kõik see,mis talvega kaasneb...
Peagi,peagi saab seda kõike head jälle tunda,kogeda,nautida.
Ooooooooooootan.
E.
No comments:
Post a Comment