No terrre!

Eksisin ka üle pika-pika aja siia jälle ära...lihtsalt tuli tuju.Vihkan seda,kui ülemõtlen,kui tehakse lolle otsuseid ja pärast halatakse tagajärgede pärast,äkkviha(mis on kõige haigem viha üldse,toimuvad kõik need kurjad sõnavahetused,mida pärast viha leebumast kahetsetakse),VIHKAN SEDA KUI MA EI SAA ARU,MIDA INIMESED INIMESTES NÄEVAD(sellest saan vist ainult mina aru,mida tegelikult öelda tahtsin)Vihkan seda,et tahaks nagu Twilighti uuesti vaadata jälle,aga ei leia linki üles,vihkan SILMAKIRJALIKKKKKUSSSTT,vihkan seda,et mu pea eilsest valutab,vihkan,et mul koolis kõik okei ei ole,vihkan seda,kui ei ole midagi muud teha,kui arvutis passida,vihkan SEDA tunnet.
Vot selline tuju oli.
Vaatasin hiljuti TV3'st filmi ,,Walk the line",no see oli tõsiselt hea film.Poleks osanud arvatagi,et Johnny Cashil selline elu oli,eriti soojaks tegi südame see,kui lõppude lõpuks jäi ta naisega,keda ta oli koguaeg armastanud kokku ja nad seljatasid kõik controversy ja raskused,mis nende suhtele asetati ja kui too naine suri(35 aasta pärast ja psps nad olid ikka koos)siis Johnny suri 4 kuud peale seda,igavesti koos.Vaatan kindlasti seda filmi veel.
(Sa arvad)Kõik saab korda(kordakordakordakordakordakordakorda).......agggga tegggelt ei saaaa.Nii ongi need hetked mis tunduvad head on meelepete,aga noh ma naudin neid üürikesi hetki,sest tean,et võimalik on,et homme koputab uksele kuller,kellel on mulle eritellimus-SUUR HUNNIK SITTA KAELA VÕI SUTSUKE DRAAMAT,et elu lõbusam oleks.Vot selline tuju oli.