Riiiiiight.

Et siis mingi nädal tagasi oli mul arenguvestlus ära,kujutate ette:mina,mu ema ja klassijuhataja,räägime minu tulevikust.Ärge muretsege KÕIKIDEL 9.datel tuleb see,minuga tehti see juba sellepärast ära,et kuna mu ema sel päeval koolis oli,siis klassijuhataja mõtles,et oii teeks arenguvestluse kaa siis kohe ära.EDU TEILE,mul on vähemalt läbi see nüüd.
Aaagaaaa mult küsiti igast sitta ja siis ma avastasin,et ma ei oskagi nendele küsimustele vastata.Nagu kas ma tahan gümni ära lõpetada ja kui jahh siis millises klassis...öööm tahan küll lõpetada,aga millises klassis...ee...siis oli muidugi kaa suur šokk minujaoks see kui õpetaja küsis,et mis eriala ma tahaks õppima minna,ma ei teadnud ja siis äkki ta ütles:Ma olen tähelepannud,et sulle meeldib joonistada ja sa oled selles ka päris osav,äkki lähed kunsti õppima.
Hahahahahahahaaaaaaa mind naerdakse välja sealt MA EI OSKA JOONISTADA,tegelikult kaa.
Vahel sodin mindagi kuhugi vihikusse,aga otseselt ma ei joonista.
Ma sain ka teada,et õpetaja sõnul on mul kõrge enesehinnang ja et kui ma saan mõne kahe siis käib see mulle au pihta,ahhaaa..
Kui ma sealt ära tulin olin ma veidike...segaduses,ma ei oodanud midagi sellist,ma mõtlesin,et mulle öeldakse,et mul ei ole mingit potensiaali what so ever ja,et ma peaks üldse oma kivi alla tagasi roomama,aga näeeeeeeeeeeeed.
Ega jah,ma oooooooooooooootan vaheaega.
Siiis saab lõpuks natukeseks ajaks lõdvaks lasta ennast,mul tulebki liiga roboti tunne peale juba.